Varajane valmimine, uskumatu külmakindlus ja suurepärane vastupidavus suurematele kurgihaigustele tagavad pika ja rikkaliku viljakandmise ka riskantsetel põllumaadel.
Viljad on tumerohelised, 8-11 cm pikad, väga mahlased, magusad, aromaatsed. Soovitatav värskelt tarbimiseks, marineerimiseks ja konserveerimiseks.
Kõige paremateks seemneteks loetakse külvil neid seemneid mille idandid moodustavad poole seemnete pikkusest. Eelidandatud seemned tuleb panna ainult niiskesse mulda-kuivas mullas nad hävivad. Kile all kasvatades ei soovitata kilet kohe eemaldada. Ereda päikesega võib taimi harjutada välisõhuga ainult mõni minut korraga. Täielikult võib nad avada ainult pilves ilmaga. Kui õitsemine hilineb on vaja kastmist vähendada. Pealtväetamiseks võib kasutada verejahu ja linnusõnniku lahuste segu.Kasvuperioodi alguses verejahu lahusega ja pärast linnusõnniku lahusega. Proovige lihtsat kuid rikkaliku saagiga meetodit. Peenral kaevatakse iga 0,5 meetri tagant istutusauk 30-35 cm sügavune. Sinna pannakse sõnnikut, peale raputatakse mulda ning külvatakse üksteisest eraldi igasse auku 5-6 seemet. Peale tugevat kastmist kaetakse kilega, mis kinnitatakse äärtest. Iga augu kohale tehakse kilesse (10-15 cm) ristikujulised sisselõiked. Selle tulemusel on kile all seemnete idanemiseks soodsad tingimused - kõrge õhutemperatuur ja hea niiskus.
Kui taime lehed jõuavad kileni, tuleb avasid suurendada. Eelis on selles, et kurgi juurestik on pidevalt soojas ja tema arenguks on soodsad tingimused. Edasi taime kasvades jääb ta üleni kile peale. Kilet ei võeta ära sügiseni. Taimi kastetakse pidevalt ja antakse pealtväetist.
Kurke korjates ei tohi neid murda vaid tuleb noaga lõigata. Kurgi varred on väga haprad ja tundlikud. Kurkide murdmisel saavad varred kannatada ja kasv võib peatuda. Kurkide korjamisel on vaja jälgida, et ei astutaks vartele. Kurgid lõigatakse ära viljavarre keskosas. Täiskasvanud külgharusid pole vaja ringi tõsta kohalt-kohale vaid jätta nii nagu nad on. Lehed on pööratud pealispinnaga valguse poole kui neid pöörata muutub nende asend ja nad võivad kolletuda võrsed lõpetavad kasvu ja taimed ei vilju enam.
Korjamisel võetakse ära kõik ülekasvanud ja deformeerunud viljad kuna nad pidurdavad korralike viljade kasvu. Kurke ei korjata päeval vaid varahommikul kui peenrad on veel niisked ja viljad karged.
Kurgid taluvad kastmist otse juurele halvasti.
Proovige järgmist originaalset kastmis- ja väetamis meetodit: pange taimede vahele umbes meetriste vahedega poolikud pudelid mille kaudu kastke.
* Mesilaste juurde meelitamiseks võib taimi pritsida suhkrulahusega ( 1tl suhkrut 1 liitri vee kohta).
Kasulik on suve jooksul raputada kurgi peenrale (mitte mullates taimi) värsket toiteaineterikast mulda paksusega 1-2 cm koos orgaanika andmisega. Kurgi kasvatamisel kasvuhoones on tähtis hoida palavaga kõrget õhuniiskust. Selleks võib pritsida kasvuhoone vahekäikusid ja seinu veega.
* Hapendatud kurgid.
Kurgid peseme külmas vees ja kallame kohe üle keeva veega. Asetame tünni, lisades juurde nõgese lehti. Kallame peale ülevalminud kurkide puruststud massi, mis on segatud soolaga.
Kurkide peale paneme puust kaane ja selle peale vajutise. Hoiame toatemperatuuril 3 päeva ja siis viime külma.
Toitained: 4 kg väikseid kurke, 3 kg suuri (purustatud massi tegemiseks), 100 g nõgeselehti, 140 g soola.